Reigi pastoraadi ja kiriku ajalugu

Reigi pastoraat

REIGI PASTORAAT
Reigi kirikumõis ehk pastoraat on rajatud 17. sajandi algupoolel pärast iseseisva Reigi kirikukihelkonna moodustamist.
Praegune, samal kohal juba kolmas peahoone pärineb aastaist 1775–1779 ning on Suuremõisa lossi kõrval teiseks silmapaistvaks barokkehitiseks Hiiumaal.
Pastoraat on ristkülikukujulise põhiplaaniga, pooleteisekorruseline, algselt rooga kaetud kõrge kelpkatusega kivihoone. Fassaadid on kaunistuseta, liigendatud vaid kõrgete neljakandiliste akendega. Keskteljel paikneva peasissekäigu ees on möödunud 19. sajandil lisandunud väike klaasitud veranda. Hoone ruumilahenduses on keskne koht peaaegu ruudukujulisel saalil, millest avanes uks aiaterrassile. Ülejäänud ruumid paigutuvad kahes reas anfilaadina hoone pikiteljel. Esiküljel asus pastori kabinet eesruumiga ühel ning peretuba koos mantelkorstnaga köögiga teisel pool esikut. Aiaküljel paiknesid magamistoad, söögituba ning võõrastetuba. Ruumidel on lihtsate stukk- karniisidega peegellaed. Säilinud on pastori tööruumi baroksed tahveluksed ja nikerdustega piirdelaud.
Pööningul on säilinud võimsa mantelkorstna ülaosa sellesse kokkujooksvate suitsukanalite ning nende tugimüüride keeruka labürindiga. Osa pööningust on arvatavasti sel sajandil välja ehitatud eluruumideks. Hoone all on palju-ruumiline, osaliselt võlvitud kelder, millest osa pärineb varasemate hoonete ajast.
19. sajandil ümbritsesid peahoone esist muruplatsi kõrvalhooned. Praegu on säilinud vaid magasiait, väike krohvimata maakivist hoone peahoone vastas ja ümarvõlviga maa- ja paekivist kelder hoone taga.
Peahoone taga on veidi metsistunult säilinud väike pargilaadne ilu- ja viljapuuaed. Selle tagaservas paiknesid vanasti puust leerimaja ning kirikumõisa rehi.

Peale kirikumõisa on hoone olnud kasutusel mitmeti, 1966. aastani oli hoones vanadekodu, hiljem oli kasutusel osalt korteritena ja viimased aastakümned on hoone seisnud tühjana, remondi ootuses.
Alates 2013.aastast avab pastoraat suviti taas uksed – kunstigaleriina.

Reigi pastoraadihoone läinud saare kultuurilukku mitme siin elanud ja töötanud edumeelse pastori tegevusega. Pastorite reas on esimene Paulus Andreas Lempelius, hingekarjane aastail 1627–1665.
Reigi tegi kuulsaks Aino Kallase novell „Reigi õpetaja“. Kirjanikku inspireeris Reigi esimese hingekarjase abikaasa Catharina Vieckeni (Wyckeni) ja abiõpetaja (diakon) Jonas Kempe traagiline armulugu, mis lõppes timukakirve all.
Reigi õpetajaist skandaalseim on Hiiumaal sündinud Andreas Anton Kroll. 1714. aastal sai ta ametikoha Reiki, kust 1727. aastal vabastati „ristiusu põhitõdede halva tundmise“ pärast. 1729.aastal õnnestus tal saada pastori koht Ruhnu saarele, kuid tülid kohalike elanikega algasid sealgi ning 1738. aastal laskis ta oma väimees arvatavasti teda vihkavate ruhnulaste ässitusel Krolli maha.
Aastail 1751–1766 töötas kirikumõisas pastor Jonas Glanströmi perekonnas koduõpetajana hernhuutluse ajaloos tuntud Jacob Marrasch (1721–1792). 1767. aastal asus ta Saaremaale. Nimetatu oli aastail 1747–1792 Saare-, Lääne ja Hiiumaa vennastekoguduste hoolekandja ja hernhuutlaste juht. Marrasch tõlkis eesti keelde ka hernhuutlikke laule. Tema üheks hoolealuseks pastoraadis oli kirikuõpetaja poeg David Gottlieb Glanström (1744–1824), kes sai hea koduse hariduse ning jätkas õpinguid Köningsbergi Ülikoolis. Pastorina Järvamaal tegeles David Glanström Eestimaa talurahvaseaduse tõlkimisega, redigeeris eestikeelse piibli teise trüki ja muudki eestikeelset kirjandust. (Arveliuse „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“ jt). 1817. aastal valiti see Reigi pastoraadis sündinud ja kasvanud mees Tartu Ülikooli audoktoriks usuteaduse alal.
Soomest pärit Carl Forsman (Reigi pastor aastail 1775–1812) pani 1775. aastal Reigi kihelkonnas lapsi õpetama juba kolm koolmeistrit. Sama sajandi lõpul asutas ta ettevõtliku mehena mütsivabriku, kus toodeti kaht mudelit mütse – vaesema ostja jaoks oli lihtsam ning jõukama ostja tarvis uhkem ja kallim müts.
Hariduse ja kultuuriedendajana on ajalukku läinud pastor Gustav Feliks Rinne, kes töötas siin aastatel 1865–1872. Tema asutas kihelkonda kaks kooli, lõi Reigi laulukoori ja korraldas 1867. aastal Hiiumaa südames Leigri külas Murru kõrtsisõues esimese Hiiumaa laulupüha, millest võttis peale Reigi koori osa ka Käina koor. Koorilaulu edendamiseks koostas G. F. Rinne kaks kogu neljahäälseid laule segakoorile. G. F. Rinne on kirjutanud tänapäeval Eesti hümni viisina tuntud Fredrik Paciuse viisile hiiukeelsed sõnad „Hiiomaa ehk issamaa laul“. Tema poeg, pastor Immanuel Rinne (oli Reigis pastor 1880–1886) asutas 1882. aastal pastoraati Hiiumaa esimese avaliku raamatukogu, milles oli 200 köidet. Üks viimaseid selles kiriklas elanud kirikuõpetajaid oli Gottlieb (Joosep) Meeri.
Pastoraadi aias on 1903 aastal istutatud pastor R.G. von Hirschhauseni poja Theodori sünni puhul punane pöök.
Richard Georg von Hirschhausen (30. juuni 1858 Järva-Madise – 29. detsember 1916, Reigi) oli Eestimaa vaimulik. Reigi Jeesuse koguduse pastorina tegutses aastatel 1901–1916. Aastal 1915 oli 9 kuud pagenduses Siberis
Theodor Heinrich Oswald Hirschhausen (15. oktoober 1903 Reigi – 24. august 1936 Kuressaare) oli Eesti vaimulik.

http://www.reigipastoraat.ee
http://www.facebook.com/Reigipastoraat
MTÜ Looja Maja
Reigi, Hiiu vald, 92265 Hiiumaa
kontakt: 5032246

Reigi kirik

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s